HARRI KINGO: Võltsitud valimised – Laias laastus umbes pool valijatest valis sedelitega (301,5 tuhat) ja pool elektrooniliselt (313,5 tuhat)

Esiteks: igasugune loogika ütleb, et inimese meelestatus, eelistused, maailmavaade, poliitiliste sümpaatiate väljendamine jms. ei sõltu ega saagi põhimõtteliselt sõltuda sellest, kas inimene annab oma hääle pastakaga või arvuti abil. Pastakas ja klaviatuur ei määra kuidagi seda, kellele inimene oma hääle annab – hääletamise tehniline meetod ei määra hääletamise sisu. Seega olnuks ja on igati loogiline, et umbes sama suhe, mis häälte saamisel oli EKRE ja Reformi vahel sedelitega hääletamisel, oleks pidanud olema nende vahel ka elektroonilisel hääletamisel. Samasust siin eeldada on loogiline, suur erinevus aga on täiesti ebaloogiline.

Teiseks: kuna sedelitega hääletas ca pool Eesti valijatest, siis võib sedelitega hääletamist usaldada. See valim meie inimestest (ligi 50%) on piisavalt suur, et selle alusel teha järeldus, milline on kogu valijaskonna (100%) meelestatus ning poliitilised eelistused. Kui pool valijatest näitas oma poliitilist eelistust sedelitega hääletamisel ühtmoodi, siis on praktiliselt võimatu, et arvutis hääletamisel saaks teine pool rahvast anda mingi totaalselt erineva tulemuse.

Sedelitega hääletamise tulemust võib lugeda adekvaatseks, sest vaatlejate kohal olemise tingimustes on sedelitega hääletamisel viia läbi mingit kõiki Eesti valimisjaoskondi hõlmavat mastaapset võltsimist võimatu. Nii massilist pettust oleks märganud vaatlejad, seda oleks märganud valijad ise. Võime seega sedelitega valinute eelistuse (50% valijaskonnast) võtta aluseks, et saada teada kogu valijaskonna (100% valijaskonnast) eelistuse kahe peamise konkurendi – EKRE ja Reformi osas. Pool valijaskonnast on vägagi piisav alus, et teha järeldus teise poole kohta.

Ma ei saa siin surmkindlalt väita, et sedelitega hääletamine välistanuks igasugused eksimused ja võltsimised üldse. Jah, oli üks mees, kes andis hääle sedeliga kaks korda ja ehk on midagi kusagil veel veidi valesti, kuid üldpilti sellised ühe või mõne inimese üksikjuhtumid ei mõjuta. Ma väidan, et me võime sedelitega hääletamise tulemust usaldada – see tulemus valijate eelistuste osas on praktiliselt adekvaatne peegeldus valijate tegelikust, reaalsest poliitilisest tahtest.

Järgides meile valimiste tulemuste edastamist televisioonis ja reaalsel ajaskaalal, siis oli kõik korras, kuni kestis sedelitega häälte laekumise kuvamine meie televiisorites ja arvutites. Aja kestel numbrid veidi muutusid, kuid sedelitega hääletamise lõpptulemuseks jäi, et EKRE sai 28 mandaati ja Reform 22. mandaati. Ja seda võib lugeda valijate reaalseks eelistuseks ning tahteks.

Ning siis algas uskumatu, sest lisandusid e-hääled. Need paiskasid kõik senise ja loogilise täiesti segamini ning ebaloogiliseks.

Pärast e-häälte lisamist sedelitega häältele oli tulemuseks, et EKRE kaotas tervelt 11 mandaati, saades kokku vaid 17 mandaati, Reform aga võitis juurde 15 mandaati, saades kokku 37 mandaati. Reform sai pärast elektrooniliste häälte lisamist üle kahe korra rohkem hääli, kui tema kaks lähimat konkurenti (EKRE ja Keskerakond) kokku!

See totaalne muudatus lõplikes hääletustulemustes on otseses ja seletamatus vastuolus kõige sellega, millised olid sedelitega hääletamise tulemused.

On välistatud, et sedelitega hääletamist massiliselt ja pea kõigis valimisjaoskondades võltsiti. Võltsimine on väga palju lihtsam ja valijate jaoks absoluutselt kontrollimatu elektroonilise hääletamise korral. Kui me räägime võltsimisest, siis saame sellest rääkida üksnes elektroonilise hääletamise kontekstis.

Veel paar mõtet. Pole absoluutselt loogiline, et rahvas jaguneks maailmavaateliselt ja vastavalt poliitiliselt kuidagi kaheks selle alusel, et kes hääletab pliiatsiga ja kes hääletab klaviatuuriga – tehnilised vahendid ei määra inimeste eelistusi. Pole ka loogiline, et EKRE tulemuse määranuks kuidagi see, et inimesi kutsuti hääletama sedelitega. Sedelitega rohkem hääletamine ju ei saanud kuidagi suurendada võltsimiste riski, vaid sai seda üksnes vähendada.

Selline seletamatu vahe sedelitega hääletamise tulemuste ja elektroonilise hääletamise tulemuste vahel on väljaspool igasugust loogikat. Ainus seletus on e-häälte võltsimine. Mõnel on seda ehk raske uskuda, aga arvudega vaielda on mõttetu. Ja arvud räägivad võltsimisest. Sellist anomaaliat seletab vaid võltsimine.

Olukorrale pole muud lahendust kui kontrollida üle kõik elektrooniliselt antud hääled. Kui kahtlused valimiste aususe osas on nii suured ja nii ilmsed, siis teist varianti meil polegi.